Uudised

Teema: jalgrattasõit

Rattasõidu ABC ja Tartu Rattaralliks valmistumine

27.03.2019

26. mail pedaalitakse juba 38. korda Ida-Euroopa suurim maanteerattaüritus Tartu Rattaralli. Suure rattapeo ootuses vaatame korra otsa rattasõidu ABC-le ja rattaralliks valmistumisele.

VARUSTUS

Tartu Rattaralli on oma olemuselt maanteesõit. Ehk siis rattafestivalist saad kõige parema sõidunaudingu siis, kui sul on ka päris maanteeratas. Rattaralli distantsid ei ole väga pikad, kuid siiski üsna arvestatavad (124 ja 56 km). Ning kuna igapäevaselt enamik inimesi üle 50 km rattaga ei sõida, siis tavalise linnarattaga on rattaralli emma-kumma distantsi läbimine kindlasti palju suurem väljakutse kui spetsiaalse maanteerattaga. Ehk siis: kui on võimalus rataste vahel valida, siis soovitame kahtlemata maanteeratast. Samas, kui maanteeratast ei ole, siis pole ka väga hullu, sest mõistagi on võimalik rattaralli edukalt läbida ka linna või maastikurattaga – paljud seda ka teevad.

Kui ratas on olemas: Kevadel ratast talvekorterist välja ajades soovitame lasta spetsialistil ratas üle vaadata (kui just lugeja ise spetsialist ei ole) ning teha esmane talvejärgne hooldus (õlitada, puhastada, vaadata üle käigud ja pidurid).

Kui läheb rattaostuks: Kindlasti on ratast valides oluline, et ratas sobiks sinu keha parameetritega – et ei oleks liiga väike ega liiga suur. Sadula ja leistangi kergitamise või langetamisega saab mingil määral ratast sobivamaks sättida, aga kuskil on siiski piirid ees ja lõppkokkuvõttes on ikkagi mugavam ja parem, kui ratas on sinu kasvule vastavas suuruses.

Rattakingad. Soovitame harjutada ennast sõitma klipp-pedaalide ja rattakingadega. Ehk et jalad peaksid olema korralikult pedaalide küljes. See teeb sõidu mugavamaks ja energiasäästlikumaks. Alguses võib küll olla ebamugav, sest et jalad on jäigalt pedaalide küljes kinni, aga tegelikult harjub sellega kiiresti ära ning kokkuvõttes suureneb turvalisus ja kindlus ratta seljas.

Riietus. Meie ilmad on heitlikud ja rattaralliks valmistumine jääb enamasti kevadperioodile, mil on nii 25-kraadiseid leitsakuid kui ka viie soojakraadiga ilmasid. Kellel ei ole jahedama ilma tarbeks spetsiaalseid rattasõiduriideid, on võimalik vabalt hakkama saada ka suusariietega. Aga kindlasti soovitame soetada endale rattariided, sest sõidumugavus nendega on ikka selgelt parem. Seda põhjusel, et sõiduasendid suuskadel ja rattal on väga erinevad ning sellest tulenevalt on riiete tunnetamine või kehal kiskumine teistsugune. Soovitame soetada lühikese rattadressi (püksid + särk), natuke soojemad pikad püksid ja tuulekindla rattasõidujaki.

Kiiver on rattasõidu lahutamatu osa. Mõistetavatel põhjustel ei tule isegi kõne alla istuda sadulasse ilma kiivrita.

Kaitseprillid kaitsevad sind päikese eest, lisaks lendleb õhus igasuguseid sitikaid ning kevadeti ka üsna palju liiva ja tolmu.

Kindad. Isegi kui õhutemperatuuri seisukohalt ei ole neid justkui vaja, siis igal juhul on rattaüritusel soovituslik kindaid ikkagi kanda, sest isegi väiksem kukkumine võib peopesad ära lõhkuda. Kindad aga jätavad peopesad kukkumise korral terveks.

Rattakompuuter on hea abivahend mõõtmaks kiirust, aega, kliometraaži. Peenemad kompuutrid mõõdavad ka pedalaažikiirust, pulssi ja on abiks navigeerimisel.

PS! Varukumm ja rattapump alati sõidule kaasa!

TREENIMINE

Kes on võtnud endale eesmärgi rattaralli läbida, siis kindlasti kehtivad siin sõnad: mida rohkem rattaga sõitnud oled, seda mugavamalt rallipäeval tunned. Kuu-poolteist enne rattarallit ei ole liiga hilja alustada, aga sel juhuks võiks vähemalt 2–3 korda nädalas ratta välja ajada.

Sõitude pikkus sõltub mõistagi distantsivalikust. Kui tegu on töötava inimesega, siis üle 2–3 tunni niikuinii õhtusel või hommikusel ajal sõitma ei jõua. Seega tavaline inimene üle 50–60 km pikkuseid lõike nädala sees väga teha ei jaksa.

Kui eesmärk on rattaralli lühem distants (56 km) ja tegu pigem alustava ratturiga, siis esialgu võib nädala sees piirduda 20–30 km pikkuste trennidega ja nädalavahetusel teha siis üks pikem sõit (lühemale distantsile tulijad nt 40, pikemale 70–80 km).

Nädal enne rattarallit soovitame proovida ka kilometraažilt võistlusdistantsi lähistele jäävat sõitu. Ehk siis 124 km distantsile tulijatele 100–110 km ning 56 km distantsil startijatele 50–60 km. Nimetatud soovitused annavad võistluspäevaks julgema ja parema enesetunde ning selge see, et enesekindlus aitab paremate emotsioonide saamisele kaasa.

Sõidukiirusest. Alustada tuleb rahuliku sõiduga. Pulss peaks jääma aeroobsesse tsooni (125–145 lööki minutis on OK) ehk et rattur võiks saada kõrvalsõitjaga kenasti rääkida. Kindlasti soovitame alguses sõita jõu poolest suure varuga. Esimesed 2–3 nädalat ei ole eesmärk vürtsitada trenne spurtidega, vaid koguda baaskilometraaži ja hakata end ratta peal hästi tundma. Kui juba 300–400 km on sõidetud, siis võib nt tõusudel pulssi kõrgemaks ajada ja proovida näiteks intervalltreeningut: intensiivselt-rahulikult-intensiivselt-rahulikult.

Rattaralliks valmistumisel on oluline leida võimalusi ka sõiduks grupis, eriti kui eesmärk on tulla rattaralli pikemale distantsile. Soovitame trennis võimalusel kogenumatelt omandada grupisõidu algtõdesid ja tunnetada, kui suur on vahe sõita üksi, grupis või grupi ees. PS! Infot Eestis toimuvate grupitrennide kohta leiad tartumaraton.ee veebilehelt Tartu Rattaralli alt või Facebooki grupist „RATTATRENNID / AVATUD ÜHISTREENINGUD“.

SÕIDUTEHNIKA

Siin saame rääkida eelkõige kahest aspektist. On oluline, kuidas sa ratta peal oled, milline on pedalaaž ja sõiduasend. Teine aspekt on grupis sõitmine: kuidas seal positsioneerida ja liikuda, et turvalisus ja ohutus oleks ikka tagatud.
Sõiduasendist: mida madalam on asend, seda suurem on aerodünaamilisus, seda väiksem on õhutakistus ja seda kergem on liikuda edasi. Selge see, et ka parimad sõitjad ei suuda end kogu aeg hoida madalas asendis ja seega vahetavad asendit. Reegel on, et kui sõidad grupi eesotsas, siis lased asendi madalaks. Siin on kaks varianti: võtad kinni kas ratta alumistest sarvedest (keha läheb ülemise toruga paralleelseks) või hoiad kinni pidurlinkidest niimoodi, et käed on küünarnukkidest 90 kraadi kõverdatud (keha on maapinna või rattaraami ülemise toruga horisontaalne). See tagab aerodünaamilisuse ja teisalt pedaalidele küllaltki hea jõuülekande.

Millist pedalaažitehnikat kasutada? Pedaleerimise sagedus on kindlasti oluline näitaja ja paljud harrastajad kipuvad alguses seda tegema hästi raske rauaga ehk aeglaselt. Seeläbi justkui tundub, et kiirus on päris suur. Tegelikult aga see väsitab üsna palju jalgu ja õige pea on jalad n-ö pakud ning piimhapet täis ega suuda enam pedaale ringi ajada. Seepärast hinnatakse optimaalseks pedaleerimissageduseks 90 pööret minutis. Kellel ei ole vastavaid seadmeid, mis seda elektrooniliselt loevad, see võib pöördeid lugeda rattakompuutrilt kella vaadates ja tehtavaid ringe lugedes.

Kui grupisõidutehnikast natuke rääkida, siis põhitõde on, et igasugustest järskudest manöövritest tuleb hoiduda või teha neid ainult kontrollitud olukorras. Kindlasti soovitame mitte vahtida üle õla, sest siis võib ratas muuta suunda vastasküljele. Grupis sõitmisel on kõige õigem püüda mitte jälgida enda ees olevat ratturit, vaid eest vaadatuna teist või isegi kolmandat ratturit. Kui tema teeb mingisuguse manöövri või pidurdab, siis jääb sul endal ka pidurdamiseks piisav reageerimisaeg. Kui jälgid ainult enda ees olevat ratturit, siis ei jõua sa ohtliku olukorra puhul reaalselt reageerida ja sõidad eesolevale ratturile otsa.

Kindlasti ei tohi rattaleistangi külge jäigalt klammerduda, vaid tuleb hoida natuke pehmemalt. Kui peopesa ja leistangi vahele jätta väike vahe, siis saab ratas liikuda oma soovitud trajektoril. On teada fakt, et tehniliselt korras ratta üks omadus on alati liikuda otse ning inimene sunnib ratast jõuga n-ö valele poole pöörduma.

Kindlasti tuleb grupis kogenumatelt õpetussõnu küsida: kuidas liikuda grupis tagant ette, millisel küljel olla millise tuule olemasolul jne. Seal on palju tehnikaid ja nippe, mida soovitame (võimalusel) mugavama rattaralli nimel enne 26. maid läbi proovida.

Kui vähegi võimalik, siis soovitame enne Tartu Rattarallit osaleda ka mõnel väiksemal sõidul, sest parim treening suurürituseks on väiksem võidusõit.

TOITUMINE / JOOMINE

Joogipudel alati kaasa! Jahedamate ilmadega piisab ühest pudelist, soojemate ja pikemate sõitude puhul tuleb kaasa võtta kaks joogipudelit (vesi või spordijook, kuidas kellelegi). Isegi kui väga juua ei taha ja vedelike kaotus on väike, siis ei ole see kaasa võetud pudel ka väga suur lisaraskus.

On rangelt soovituslik trenni kaasa võtta mingisugune energiabatoon. Enne trenni tuleb mõistagi korralikult süüa, aga kui näiteks söögiaeg jääb trennist liiga kaugele või läheb trenn planeeritust pikemaks, siis väike amps batoonikest võib trenni kergesti ära päästa. 

ENERGIAKULU

Kahtlemata on jalgrattasõit väga hea võimalus saada paremasse vormi:

Tabel: Liigume.ee

Head harjutamist ja kohtume juba 38. Tartu Rattarallil!


Teemad

Rahvasprint Arop Meelis Atonen Lõunakeskus Wordloppet magazine mobiiliäpp kõndimine Rannalabor Selver Linnajooksud Rullibuss kuldmärk Contra Tatjana Mannima Ühistreening Allar Raja valmistumine maastikujooks võistluskeskus Ibrahim Mukunga Wachira course Aovere bussiinfo tagasiside Linnamaratoni Challenge Teatemaraton lasteüritused rulluisusprint klassikatehnika Limpa Suusakool heategevus Monument droon Embach Ehitus Eeva Esse Indrek Kelk Dolomiti Superbike maraton Kangaroo Hoppet esimene registreerimisvoor Johan Laas 5. Tartu Teatemaraton EM GMP Clubhotel Allar Soo rulluisukoolitus Tartu MTB Marathon Sille Puhu suusavarustus 1. Tartu Teate Rattamaraton soodustus Tartu Rattamaratoni ühistreening tempomeister Mihkel Räim Kersti Kaljulaid Noored loosimäng lihavaba menüü Kuubiku logo Optibet jalgrattasõit laskumine Subaru Tartu Inline Skating Marathon Tartu-Kääriku Stihl 11. Tartu Rulluisumaraton Eesti Linnajooksud Tehvandi kepikõnd Euroopa Meistrivõistlused ERR Estonian Cycling Weekend Reeda Tuula GPS Tarut Maratoni Kuubik Mukunga Kohvimaraton Tartu Tänavasõit 36. Tartu Rattaralli treiler rulluisukool registreerimine Treiler Enervit Klubi Tartu Maraton Reinis Znotins Worldloppet Lastefond GPS-jälgimine Tartu Rulluisusprint 10. Tartu Rulluisumaraton 19. Tartu Rattamaraton rajavideo Raul Olle Avatud Raja sõidud rada tulemused Tartu Teatemaraton Tour of Estonia Tartu Maratoni Kuubik Tartu Maastikumaraton Tartu Linnamaraton lasteüritused Tartu Rattaralli Tartu Maraton Tartu Rattamaraton Tartu Jooksumaraton Tartu Rulluisumaraton Tartu Maratoni Mini Kuubik Heateo jooks Kuubik Lasteüritused Grete Lõbu otseülekanne ühistreening liiklus Saskia Alusalu Friday Night Run ohutus Tartu Teate Rattamaraton Heateo Jooks 44. Tartu Maraton Tartu Maraton Vintage World Snow Day Kert Keskpaik medal maastikurattasõit Vilniuse Maraton Mukunga Wachira Löfbergs Avatud Rada lasteüritusted rulluisutamine GPS jälgimine tipphetked MINImaraton särk Eesti Rahva Muuseum Marten Liiv ETV rulluisumaraton TILLUjooks Tanel Padar Tanel Kangert jooksmine Rein Taaramäe Tartu Suusaklubi Kaspar Kaljuvee Sulev Kraam Karl Patrick Lauk Peeter Tarvis Tartu 2024 7. Tartu Rulluisusprint Nike Training Club puusuusad EV100 Kristina Šmigun-Vähi hotel Mart Markus 5. Tartu Linnamaraton maratonisärk rongiliiklus Otepää Linnamaraton Sportland iRewind suusakepi reegel Caspar Austa favoriidid Tartu Tudengimaraton video 11. august maailmameister Pastaparty Raivo Alla lastefond rajameister Raivo E. Tamm Matu Ushuaia Loppet Tartu Road Race 6. Tartu Linnamaraton Wordloppet Bottecchia Kuubik 2017 bussiliiklus Tõnis Niinemets Balbiino Andreas Veerpalu teatemaraton matkakott toitumine Mariine Auto otseülekanded soodusregistreerimine Liiklus maraton STIHL Sebastian Paredes Tigreros Dry Bag lastesõidud Tartumaa Suusatalv Marina Zujeva tervis hõbemärk