Rulluisutamine – ohutus ning riietumine

12.08.2021

15. Tartu Rulluisumaratoni puhul jagab professionaalseid nippe ja tarkusi kogenud rulluisuentusiast Hassar Jurs.

Rulluisukaitsmed on algajale rulluisutajale lahutamatuks kaaslaseks. Alustada tuleks alati kiivrist ning sinna juurde sõltuvalt vajadusest ka randme-, põlve- ja küünarnukikaitsmed.
Mida kiiremaks ja osavamaks muutub uisutaja, seda õhemaks ja elastsemaks muutuvad ka rulluisukaitsmed.

Üks mis kindel, kiiver pähe!

Kiiver tuleks pähe panna juba enne, kui rulluiskudega püsti tõused, sest paraku on kukkudes uisutaja kõige nõrgem koht just pea. Rulluisukiivrid ei erine millegi poolest jalgrattakiivrist, seega mugav jalgrattakiiver sobib igati. Oluline on, et kiiver oleks suuruselt paras ning parajaks reguleeritud. Kiivri suuruse puhul võiks proovida, kas näppude otsad mahuvad mõlemale poole meelekohale kiivri ja pea vahele. Kiivri rihma pikkuse reguleerimisel võiks kaks näppu mahtuda lõua all rihma vahele. Liiga väike kiiver hakkab palavaga pitsitama ning liiga suur kiiver vajub peas viltu.

Putukate kaitseks oleks hea kasutada spordiprille ning suvisel ajal võiksid need olla kindlasti ka UV kaitsega.

Kui kahtled, siis kaitse

Rulluisukaitsmeid on olemas väga erinevaid. Alustajatele plastkattega kaitsmed ning võistlusuisutajatele juba õhukesest kangast, Kevlariga kaetud hea liikumisvabadusega kaitsmed. Viimased ei kaitse küll nii palju põrutuse eest, kui plastikkattega kaitsmed, kuid hoiavad siiski ära suuremad marrastused.

Kaitsmeid võiks kasutada nii põlvedel kui ka küünarnukkidel. Kinnaste puhul on valikus: randmekaitsmed, mis fikseerivad randme ning ei lase sellel haiget saada, kui kukkudes ranne keha alla jääb või spetsiaalsed rulluisukindad, kus peopesal on plastikust või tugevast nahast kaitsekiht. Samas pakub piisavat kaitset ka tavaline jalgrattakinnas.

Lisaks eelpool nimetatud rulluisukaitsmetele võivad uisusaapad põhjustada hõõrdumisi ja isegi villide teket. Siinkohal on suureks abiks rulluisutaja  nn. kannasokid.

Kannasokk on valmistatud 1-3 mm paksusest mittelibisevast neopreen materjalist, mis pannakse otse paljale jalale. Selle peale võib lisada õhukese spordisoki.

Valikusse on lisandunud ka erinevad kannasoki mudelid, nn ’Donut’ kannasokk, kus pahkluu ümber on soki sees rõngas, mis vähendab survet pahkluule ning ’Heel Lock’ kannasokk, kus kannakõõluse külgedel on paksendused, vältimaks uisusaapa loksumist jalas.

Jala hõõrdumise vältimiseks tuleks aga kindlasti täiustada ka uisutamistehnikat, sest üldjuhul on see just hõõrdumiste põhjuseks. Tippkiiruisutajad ei kasuta uisusaapa sees mingit vahekihti. Saapa sees on paljas jalg, mis tagab kõige parema uisutunnetuse.

Riietuse osas sobivad tavapärased spordiriided, kuid mida liibuvam riietus (näiteks rulluisukombe), seda väiksem tuuletakistus. Hea, kui seljal on ka tasku, kuhu panna joogipudel või mõni energiat andev toode, et maraton edukalt läbida.
Samas on maratoni võimalik läbida ka lõbusamas kostüümis.

Foto 2019. aasta Tartu Rulluisumaratonist. Autor: Ardo Säks.