47. Tartu Maratonil koroonakollet ei tekkinud

17.03.2021

Tänaseks on 21. veebruaril toimunud 47. Tartu Maratonist möödas veidi enam kui 3 nädalat. Selle perioodi möödudes saavad peakorraldaja Indrek Kelk ning meditsiiniteenistuse juht Andras Laugamets kinnitada, et eestlaste jaoks ikoonilisel ja kultuuriloolise tähtsusega Tartu Maratonil nakkus ei levinud.

47. Tartu Maratoni põhipäeval startis 63km distantsile 2512 ja 31km distantsile 968 suusatajat ehk kokku 3480 inimest (sõidu lõpetas 3424 osalejat).

Nendest 11 isikut on maratonijärgselt andnud positiivse koroonatesti. Seega oli 47. Tartu Maratoni osalejate seas nakatunute suhtarv 316 positiivset 100 000 osaleja kohta, mis on alla poole Eesti keskmisest – maratonipäeval oli Eesti nakatumise suhtarv 763 positiivset 100 000 elaniku kohta.

Tartu Maratoni meditsiiniteenistusel on teada alljärgnev detailsem informatsioon:

1. Maratonil oli kokku kümme meest ja üks naine, kellel hiljemalt 48 tunni jooksul pärast finišit tekkisid erinevad haigussümptomid. Nad andsid vahemikus 23.-26.02 COVID-19 PCR testi, mis osutus positiivseks. Kõik 11 suusatajat läbisid 63 km. 

2. Viirusetõrje meetmena olid osalejad tänavusel maratonil jaotatud 500-liikmelistesse gruppidesse, mis startisid 15-minutiliste intervallidega. Stardigruppide põhiselt jagunesid nakatunud järgmiselt:

I stardigrupis kaks osalejat 

II stardigrupis viis osalejat

III stardigrupis kaks osalejat

IV stardigrupis üks osaleja 

V stardigrupis üks osaleja 

3. Elukohajärgselt olid seitse Tallinnast, kolm Tartust ja üks Lääne-Virumaalt.

4. Tulenevalt haigustunnuste ilmnemise kiirusest on põhjust arvata, et kõik nimetatud osalejad olid haigestunud juba enne maratoni. Keegi nendest ei tundnud ennast halvasti ega kahtlustanud haigust enne maratonil starti asumist.

5. Keegi haigestunutest ei kasutanud korraldajate poolt organiseeritud ühistransporti. Kaks haigestunut liikusid maratonile ja sealt koju ühes autos. 

6. 11-st osalejast üks tundis end juba maratonil halvasti ning õhtul tõusis ka palavik. Kaheksa osaleja enesetunne oli maratonipäeval väga hea.

7. Haigestunute 63 km läbimise mediaanaeg on 4 tundi 54 minutit. 

8. Keegi 11-st ei ole vajanud haiglaravi. 8. märtsi seisuga olid üheksa osalejat tunnistatud terveks. Ühel oli röntgenoloogiliselt kinnitatud kopsupõletik, kuid tänaseks on ta kodusel ravil ja tervenemas. Ühel osalejal oli haigus kestnud 12 päeva, kuid 8. märtsi seisuga oli tal kolmas palavikuvaba päev. 

9. 11-st osalejast kolmel on teada nakatumise koht. 

10. 14. märtsi seisuga ei ole laekunud ühtegi viidet selle kohta, et maratoni korraldusega seotud isikud oleksid haigestunud COVID-19 viirusesse. 

11. Tartu Maratoni meditsiiniteenistus on menetlenud kahte juhtumit, kus maratonil osalenu on haigestunud 25. ja 26. veebruaril. Kummagi isiku puhul ei saa leida kindlat ja usutavat viidet võimaliku nakkuse saamise kohta maratonilt. 

12. Ainukese kahetsusväärse faktina oleme tõestanud, et kolm osalejat on maratonieelselt piirkonda ööbima tulles levitanud kaitsemeetmeteta lähikontakti tõttu viirust oma lähisugulastele või sõpradele (olid juba nakkusohtlikud). Samas ei ole tuvastatud antud kontaktidest edasist nakatumist.

13. Hüpoteetiliselt saab teha järelduse, et kontrollitud tingimustes toimunud Tartu Maratonil osalemine võis isegi vähendada potentsiaalsete nakatunute hulka. Tartu Maratonil osalemine vähendas reaalset võimalust, et 11 nakatunut oleksid tavaelus haigussümptomeid tundmata, kuid nakkusohtlikuna, viirust  edasi kandnud.

Kokkuvõtlikult võime öelda, et maraton toimus küll laialdase viiruse leviku tingimustes, kuid selle korraldamisel rakendati rangeid erimeetmeid viiruse tõrjumiseks. Julgeme väita, et 21. veebruaril Tartu Maratonil osalenud isikud, kes hiljem osutusid koroonapositiivseteks, ei toonud otseselt kaasa viiruse laialdasemat levikut ei osalejate ega korraldajate seas.

Meedias avaldatud viited, et Tartu Maraton on tekitanud koroonakolde, mis üha laieneb, on olnud alusetud ning pole leidnud faktilist tõestust.

Teemad: Tartu Maraton