Reeglid poolmaratoni meistrivõistlustel osalejatele

01.10.0020

KUIDAS JOOKS PAHANDUSTETA LÄBIDA?

Mõned  olulisemad nõuded, mille mittetäitmine võib Eesti meistrivõistluste arvestuses osalevale jooksjale lõppeda diskvalifitseerimisega.

Riietus ja võistlejanumber 

Joosta ei tohi palja ülakehaga. Võistlejanumber peab olema kinnitatud rinnale (mitte seljale või vöökohast allapoole). Võistlejanumbrit ei tohi enne finišit ära võtta, seda ei tohi väiksemaks voltida või lõigata. Võistlejanumbri trükivabale osale võib teha väikseid augukesi.

Nende nõuete rikkumise korral võidakse jooksjale finišis aega ja kohta mitte fikseerida, st võistleja loetakse jooksu mitte lõpetanuks.

Jook ja söök

Rajal olles tohib tarvitada ainult ise kaasa võetud või ametlikest joogipunktidest (sh karastuspunktid, geelipunktid) hangitud sööki-jooki ja abivahendeid.  Võistlejate isiklike toidusegude kätteandmiseks võivad klubidel olla joogipunktides oma esindajad. Kui abilisi pole, asetavad korraldajad isiklikud toidusegud eraldi tähistusega lauale, millelt võistlejad need ise ära võtavad. Abilised ei või väljuda joogipunkti piiridest ega tohi pudelit üle andes võistlejaga kaasa joosta.  Joogipunktides on lubatud anda võistlejatele ka vajalikke riideesemeid (nt mütse) ja meditsiinitarvikuid (nt külmageeli või hõõrumisvastast salvi). Väljaspool ametlikke joogi- ja abistamispunkte  ei tohi jooksjad ükskõik, kelle käest mitte midagi vastu võtta. Ainsaks erandiks on võistluste meditsiinipersonali poolt hädavajadusel osutatav abi. Keelatud on ka isiklike või korraldajate poolt antud jookide-söökide  edasi  andmine kaasvõistlejatele. See keeld käib ka pesukäsnade, jääkottide jms kohta.

Ükskõik, mille vastuvõtmine väljaspool ametlikke joogipunkte, võib viia  kohese diskvalifitseerimiseni. Seejuures pole oluline, kas jooksja vastu võetut kasutas või mitte. Joogi või pesukäsna vastuvõtmisel kaasvõistleja käest jooksjat esmalt hoiatatakse ja korduval rikkumisel diskvalifitseeritakse. Võimaluse korral näitavad kohtunikud hoiatuse saanud jooksjale kollast ja diskvalifitseeritud sportlasele punast kaarti, kuid võib juhtuda, et seda pole võimalik teha ja diskvalifitseerimine saab teatavaks alles peale jooksu lõppu.

Abivahendid

Jooksja tohib rajale kaasa võtta stopperi, pulsimõõtja ja sammulugeja. Kaasa ei tohi võtta telefoni, foto- või videokaamerat ja muusikamängijat ning kõrvaklappe.  Kui muude seadmete kaasasolekut üldiselt ei kontrollita, siis kõrvaklappide  kandmine on kategooriliselt keelatud.

Ükskõik milliseid, ka müravastaseid, kõrvaklappe kandev jooksja võidakse hoiatamata diskvalifitseerida. Diskvalifitseerida võib videosalvestuste põhjal ka võistlusjärgselt. 

Jalgrattad, tõukerattad

Rada on võistlejate läbimise ajaks igasuguseks liikluseks,  sh ka jalakäijate- ja jalgrattaliikluseks  suletud. Jalgratastega liiguvad rajal ainult meedikud ja rajajulgestajad.  Võistlejate saatmine, „vedamine” ja neile tuulevarju tekitamine jalgratastel on keelatud. Loomulikult on keelatud ka  jalgratastelt jooksjatele joogi või muu vajaliku ulatamine. Kuna rada on suletud ka jalakäijatele, kehtib eelnev ka praegu veel jalakäijate abivahendiks liigituvate tõukerataste kohta.

Jalgratturi poolt keelatud abi saanud võistleja võidakse hoiatamata diskvalifitseerida. Diskvalifitseerida võib videosalvestuse põhjal ka võistlusjärgselt.

Kaasvõistlejate abistamine

Keelatud on kaasvõistlejate  kandmine, toetamine, käest või riietusest kinni hoides kaasa vedamine jms.  Kukkunud kaasvõistleja võib jalule aidata, kuid jooksu peab ta jätkama iseseisvalt. Loomulikult ei tohi distantsil kaasvõistlejaid nügida-tõugata või muul viisil takistada ja häirida.  Kaasvõistlejatelt saadavat „vedamisabi” jooksul, kus naised ja mehed koos võistlevad, keelatud abistamiseks ei loeta.

Keelatud abi kasutanud jooksja võidakse hoiatamata diskvalifitseerida. Sellisel juhul diskvalifitseeritakse ebasportliku käitumise eest ka keelatud abi osutanud sportlane. 

Eelnevas jutus on tihti kasutatud ähvardust „võidakse diskvalifitseerida”. Võistleja jooksu tühistamine pole kunagi kohtunike kergekäeline otsus.  Säärane otsus tehakse peale põhjalikku kaalumist ja kõigi võimalike pealtnägijate arvamuse ärakuulamist. Teadaolevalt pole Eesti maanteejooksude meistrivõistlustel  veel kunagi kedagi diskvalifitseeritud.  Samas on peaaegu igal aastal kuuldunud erinevate klubide esindajate nurinat, nagu oleks mõne teise klubi võistlejate määrusterikkumistele  ebaõiglaselt reageerimata jäetud. Kaebuste ja kuulduste  põhjal kohtunikud kedagi karistama ei hakka, kuid,  kui  nad  reaalset määrusterikkumist märkavad, siis sellele ka vastavalt ka reageeritakse.

Määrustepärast ja heatujulist jooksu!
Peeter Randaru
EKJL Tehnilise komisjoni esimees