aprill

Teema: Tartu Rattaralli

Tartu Rattaralli muutuste tuules

25.04.2019

Foto: Kaimo Puniste

Sel aastal tuleb arvult 38. Tartu Rattaralli. Kõik 37 korda on rattarallil käinud kuus meest: Kalju Koch, Johan Laas, Aivar Paapsi, Lembit Pallas, Margus Merisalu ja Tõiv Tamm. Üks neist, Lembit Pallas, rääkis ajakirja Ma Olen Jalgrattur eelmise aasta mainumbris, et talle meeldivad rattaralli raja viimased 5‒10 kilomeetrit. „Siis tekib tunne, et töö on tehtud ja finiš läheneb,“ rääkis ta toona.

Kolmkümmend ja rohkem osaluskorda on kirjas veel 17 ratturil, neist ka ühel naisel, Kersti Mättikul. Kakskümmend viis ja enam kordi on rattarallil sõitnud 53 ratturit. Ja nii edasi ja nii edasi.

Kes on palju osalenud, nendega tasub rääkida – nemad oskavad öelda, mis on Tartu Rattarallil aastatega muutunud. Seepärast rääkiski rattaajakiri kolmega, kel kogemust: Aarne Tiit, Meelis Leidt ja Eke Kurg. Korraldaja poolt hindas rattaralli muutusi peakorraldaja Indrek Kelk.

***

Aarne Tiit, kel selja taga 25 osaluskorda, ütles, et kõik rattarallid on sulandunud justkui üheks massiks. „Mõni teab peast, mis ajaga mis aastal ta rattaralli lõpetas, kui aga oled osalenud 25 korda, siis enam detaile ei salvesta. See pole ka nii väga oluline,“ räägib ta.

***

Meelis Leidt on rattarallil käinud 24 korda, noore ratturina oli ta stardis ka päris esimesel rattarallil, mis algas Tartus Raekoja platsil ja mille võistlus käis Põlvani.

Muidugi on sellest ajast rattarallil palju muutunud. Loomulikult rattad. Rada. „Kõige huvitavam on olnud 2018. aasta rada – raske, aga huvitav,“ hindab Leidt. Ta nimetab ka organiseerimise poolt, mis on samm-sammult arenenud. „Võrreldes teiste Eesti rattaüritustega on see suurepärane. Raja ääres on alati kaasaelajaid, küll istutakse raja kõrval diivanitel, küll puhutakse pasunaid,“ nimetab ta.

***

Eke Kurg on Tartu Rattarallit sõitnud 19 korda.

„Viimase paarikümne aastaga on rattarallil toimunud totaalne muutus. 2000ndate aastate alguses oli veel tandemeid rajal, nüüd on ka, aga vaid üksikud. Ka kostümeeritud rattureid on väheks jäänud – see, kes suudab kostüümiga sõita, peab tugev rattur olema,“ räägib Kurg.

Veel nimetab ta tendentsi, et oskus sõita on muutunud. Kui varem oli gruppides ikka uljaspäid, kes pahatihti põhjustasid kukkumisi, siis nüüd on neid – uljaspäid, peab Kurg silmas – vähemaks jäänud. 

PIKEMALT LOE AJAKIRJA MA OLEN JALGRATTUR MAINUMBRIST!

Tekst: Vahur Kalmre