jaanuar

Kolm nädalat Tartu Maratonini – millal lõppeb sula?

28.01.2016

Foto: Tarmo Haud

Sel nädalal alanud vihmasajud ja sula on vähendanud lumikatte paksust igal pool Eestis. Kannatada on saanud ka Tartu Maratoni rada ning see on löönud ohtliku mõra tänavuse Tartu Maratoni saatusesse. Võistluste direktor Indrek Kelk vastab viiele olulisele küsimusele.

Milline on hetkeolukord Tartu Maratoni rajal?

Olukord rajal ei ole kiita. Lagedatel kaob lumi kiiresti, metsa vahel, kus kuu aega tugevat külma on konsvereerinud maapinda ja puudesse, on õhutemperatuur oluliselt madalam ja esimesed kaks päeva sula metsas veel katastroofilisi tagajärgi kaasa toonud ei ole. Siiski on küllalt tõenäoline, et kui praeguste ilmaprognoosidega sula uue nädala keskpaigani jätkub, siis olemasolev lumikate hävineb täielikult.

Aga lootus on, et metsavahelistel lõikudel säilib jäine raja aluspõhi, mis looks eelduse ka väiksema koguse värske lume lisandumisel enam vähem rahuldava raja tegemiseks. Kuigi on küllaltki tõenäoline, et nii nagu igal pool Eestis, peab ka Tartu Maratoni raja tegemist uue lume saabumisel alustama üsna nullist.

Kas 21. veebruaril 44. Tartu Maraton toimub?

Tänasel kuupäeval on äärmiselt ennatlik teha lõplikke järeldusi enam kui kolme nädala taguse perioodi peale. Nii ilmaennustuste paikapidavus kui ka reaalsed ilmamuutused viimase kahe kuu jooksul on näidanud, et väga lühikese ajaga võivad olud kardinaalselt muutuda ja paari-kolme pävaga on täiesti reaalne, et võib piisav lumekogus maha sadada, mis annab võimaluse Tartu Maratoni läbiviimiseks.

Esimesi vähegi usaldusväärseid ilmaprognoose 21. veebruari suhtes võib hakata vaatama pärast 10-11. veebruari. Pikaaegsed ilmaprognoosid näitavad praegu soojade ilmade jätkumist mitmeid nädalaid, aga ma nimetaksin neid vähetõenäolisteks, kuna selliste prognooside järgi peaks veebruari keskmine temperatuur olema ligi viis kraadi kõrgem tavapärasest normist. Sellist kliimakatastroofi sarnast muutust ma küll ei usu.

Lastesõitudega, mis tomuvad 20. veebruaril, on olukord selles kontekstis parem, kuna Tähtvere puhkepark Tartus, kus lastesõidud traditsiooniliselt toimuvad, on kasutanud soodsaid olusid jaanuaris ja rajanud ca 4km kunstlumeradasid. On küllalt tõenäoline, et ka tänaste ilmaolude jätkumisel on siiski need kunstlumerajad ka 20. veebruariks alles ja lasteürituste toimumine on ka halbade olude kiuste äärmiselt tõenäoline. Kuna kunstlumi koosneb jämedamatest jääkristallidest, kui naturaalne lumi, siis tema sulamisprotsess on palju aeglasem ja radadel olev lumekiht on tegelikult mitmekümne sentimeetri paksune jäine lumi, mille täielik sulamine on vähemtõenäoline.

Milliseid alternatiive on kaalutud?

Tartu Maratoni põhisõitude puhul saavad ainukesed alternatiivid olla ainult Tartu Maratoni originaalrajal mingil lühendatud kujul, kui lumeolud peaksid seda võimaldama. Tartu Maratoni üleviimine mõnda teise toimumispaika pole võimalik, kuna sellist kohta, kuhu nii suur üritus ära mahuks, pole Eesti maa peal looduslikult olemas.

Välja arvatud järve jää. Näiteks 2014 maratoni korraldamist kaalusime kehvade ilmaolude juures ka Võrtsjärve jääl. Sel aastal on tänases seisus see pigem võimatu, sest pole taolisi klimaatilisi tingimusi, mis lubaksid jää peale nii suurt hulka inimesi lasta ja sinna kvaliteetset rada teha.

Kas 14. veebruaril Tartu Teatemaraton ja Avatud Rada toimuvad?

Ka 14. veebruari kontekstis on täna veel vara lõplikke seisukohti anda ja hinnata, sest ka seal võib lõplik olukord veel palju muutuda. 8.-9. veebruari paiku on võimalik Avatud Raja ning Teatemaratoni võimalustest ja rajaoludest anda selgemaid prognoose ning hinnanguid.

Aga Teatemaraton ja Avatud Rada oma oluliselt väiksema mastaabi tõttu jätavad palju rohkem alternatiive kui põhisõit. Ja täna on kaalumisel, juhul kui ilmaolud ei parane, kaks varianti: kas viia Tartu Maratoni Avatud Raja sõidud ja Teatemaraton kuskile teise keskonda, kui lumeolud seda võimaldavad (nagu 2001. aastal Aegviidus, 2008. Haanjas ja 2014. Alutagusel).

Või sõidetakse Tartu Teatemaraton ja Avatud Rada Otepääl kasutades Tehvandi suusakeskuse kunstlumeradade võrgustikku.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et kui Tehvandi kunstlumerajad säilivad, siis võib väita, et Tartu Teatemaraton ja Avatud Raja sõit ära ei jää, vaid vähemalt mingil kujul kindlasti toimuvad. Kes tahab kindlust, et Tartu Maratoni numbrit sel aastal selga panna, siis võib kasutada Tartu Teatemaratonil või Avatud Rajal avanevat võimalust.

Kui mõni Tartu Maratoni üritus peaks ära jääma, siis mis saab neist, kes on osalustasu juba ära maksnud?

Tartu Maratoni ning ka Tartu Teatemaraton ja Avatud Raja puhul kehtib sama tingimus, mis rakendus alates 2015. aastast meie üritustele. Enam ei lähe kogu raha kaduma, vaid 50% tasutud  summast on võimalik üle kanda järgmistele üritustele või ka tagasi küsida.

Teine 50% läheb jooksvate kulude katteks, mis paratamatult on juba ära tehtud ning on sisuliselt garantiifond selleks, et järgmisi Tartu Maratone saab üldse korraldama hakata.

Teemad: Tartu Maraton