Tartu Maraton

Tartu Maratoni lühiajalugu

Esimene Tartu Maraton aastal 1960Tartu Maraton on läbi aastakümnete olnud nii Tartu kui ka Eesti maineürituseks ning on välja teeninud talvise laulupeo nime, mis kõige paremini kirjeldabki selle ürituse õhkkonda. Siia on oodatud kõik: kõige väiksemad saavad suusarõõme nautida ja medalid kaela laupäeval Tähtvere Spordipargis toimuvatel lasteüritustel; Tartu Maratonil aga astuvad ühiselt starti tuhanded tippsuusatajad, agarad harjutajad ning matkasellid üle maailma. Tartu Maratoni rada algab Otepäält, Tehvandi staadionilt ja lõppeb Elva lähistel, Tartumaa Tervisespordikeskuses. Vaheldusrikkuse ja erineva tasemega sõitjatele sobivuse tõttu peetakse seda maailma üheks paremaks klassikasõidu maratonirajaks.

Klubi Tartu Maraton lipulaevaks on aastast 1960 korraldatav Tartu Maraton. Väikese initsiatiivgrupi pikast suusamatkast sai aastatega tuhandeid spordisõpru kokku toov suusamaraton. Tippnumbrid pärinevad aastast 1986, mil registreerus ca 12000 osavõtjat üle Nõukogude Liidu. Uute aegade saabudes ning idapiiri sulgemise järgselt on osavõtunumbrid mõnevõrra väiksemad. Rahvusvahelise kõrgtasemel korraldatava suusamaratoni kuulsus toob nüüd aga osavõtjaid maailma eri nurkadest. Kuna suusatamine sõltub palju ilmaoludest, on osavõtunumbrid veidi kõikuvad, kuid aasta aastalt siiski kasvavad. 2013 aastal püstitati viimase 25 aasta osavõturekord - Tartu Maratonile registreerus 8200 huvilist.

Klubi Tartu Maraton on suutnud end tõestada suusamaailmas ka laiemalt. Aastal 1994 Worldloppeti sarja liikmeks saades on ürituste korraldamise taset pidevalt tõsta püütud, mis on kaasa toonud osalejate suure tunnustuse ja välisriikidest osavõtjate osakaalu. Alates aastast 1999 kuni 2004 oli Tartus ka Worldloppeti sarja peakorter, esimene rahvusvaheline spordiorganisatsiooni peakorter, peasekretäriks Madis Lepajõe, Klubi Tartu Maraton juhatuse liige.

Tartu Maratoni ürituste programmis on lisaks 63km pikkusele põhisõidule ka 31 km pikkune lühidistants. Põhiüritustele eelnevalt, mõned nädalad varem, toimub kõigile huvilistele mõeldud ühistreening, mis on tavaliselt ühendatud Otepääl toimuvate maailmakarikavõistluste programmiga ning ei oma seetõttu ka kindlat kuupäeva. Täpsel nädal enne Tartu Maratoni toimub avatud raja suusasõit, mis järgib täpselt põhipäeva trassi ja pakub ka üldjoontes samu teenuseid, kuid ei ole võistluseks ning sellest on lubatud osavõtta ka vabastiili suustajatel. Avatud raja raames toimub ka 16km pikkune Tartu Maratoni Naistesõit. Päev enne põhiüritust toimuvad Tartus Tähtvere Spordipargis lastele mõeldud TILLUsõit ja MINImaraton.

Tähtsamad sündmused

1960 toimus esimest korda trassiga Tartust Käärikule
1964 Tartu Maratoni finišipaigaks sai Otepää, kuna Kääriku ei suutnud enam finišeerijate hulka vastu võtta 
1967 esmakordselt võistlus ka naistele 
1976 esmakordselt raja ettevalmistamine mootorsaaniga
1980 esmakordselt said kõik osavõtjad stardinumbri ja kõikide osavõtjate tulemused kanti protokolli; rada pöördus 180 kraadi - Matult Tartusse
1981 Tartu Maratoni finišipaigaks saab Illi ja sealt edasi aasateks Elva jahilasketiiru ala
1986 lõpetas maratoni rekordarv osavõtjaid - 9858. Tartu Maraton nimetati Nõukogude Liidu parimaks spordiürituseks. 
1991 asutati MTÜ Klubi Tartu Maraton, kes võttis Tartu Maratoni korraldamise üle Tartu linna spordikomiteelt
1994 suvel võeti Tartu Maraton vastu maailma parimaid suusamaratone ühendava organisatsiooni Worldloppet 13. liikmeks
1995 esimest korda suusatati Tartu Maraton Worldloppeti maratonina
1996 programmi lisandus Avatud Rada 
1997 programmi lisandus 33 km lühike distants ja 63km start toodi Matult Otepääle
1999-2004 Worldloppeti peakorter Tartus 
1999 Tartu Maraton tunnistati Eesti Turismifirmade Liidu poolt Eesti parimaks turismiobjektiks
2002 Avatud Raja programmi lisandus 16 km pikkune Tartu Naistesõit
2006 esimene ühistreening Otepää MK etapi ajal
2009 finišipaik kolis Elva lasketiirust Tartumaa Tervisespordikeskusesse 
2010 Tartu Maraton tunnistati SA Lõuna-Eesti Turism parimaks turisimobjektiks
2012 Toimus esimene Tartu Teatemaraton 

Võitjad

* andmed puuduvad

aasta

distants koht üldvõitja riik aeg naiste võitja (üldkoht) riik aeg
1960 55 km Tartu-Kääriku Rein Tikk EST 3:27.10  -
1962 54 km Tartu-Kääriku Valter Tennisson, Anatoli Kreinin EST 3:39.10  -
1963 55 km Tartu-Kääriku Valter Tennisson EST 3:43.08  -
1964 56 km Tartu-Otepää Anatoli Zelentsov EST 2:52.09  -
1965 56 km Tartu-Otepää Tõnu Haljand EST 3:51.51  -
1966 56 km Tartu-Otepää * *
1967 60 km Tartu-Otepää Rudolf Mürk EST 4:06.07 Eha Abel (Suija) EST 4:44.20
1968 46 km Tartu-Otepää Arvo Kütt EST 2:54.24 Ene Märtin (Altmäe) EST 3:35.07
1969 50 km Tartu-Otepää Hain Kinks EST 3:30.05 Ingrid Mägar EST 4:02.00
1970 50 km Tartu-Otepää Tõnu Kinks EST 2:44.55 *
1971 50 km Tartu-Otepää Vladimir Šokman EST 2:47.13 *
1976 45 km Tartu-Otepää Mati Mallo EST 2:45.46 Taima Kuusk (Nurm) EST 3:09.08
1977 45 km Tartu-Otepää Tõnu Kinks EST 3:34.15 Tatjana Ojavere EST 3:31.17
1978 45 km Tartu-Otepää Anatoli  Šmigun EST 2:39.32 Rutt Šmigun EST 3:09.57
1979 45 km Tartu-Otepää Arne Sammel EST 2:39.01 Ülle Torop (Raudsepp) EST 3:34.22
1980 63 km Matu-Tartu Arne Sirel EST 3:45.12 Küllike Ohno (96) EST 5:01.00
1981 49,7 km Matu-Illi Mati Albert EST 2:30.10 Helmi Mihhailova (91) EST 3:07.07
1982 52,7 km Matu-Elva

Mati Albert

Tõnu Sirel

Uno Leist

EST 3:21.10 Rutt Šmigun (63) EST 2:50.38
1983 55,8 km Matu-Elva Jaanus Teppan EST 2:53.33 Rutt Šmigun (117) EST 3:34.58
1984 60 km Matu-Elva Vahur Kihuoja EST 2:46.28 Siiri Sepp (193) EST 3:33.11
1985 55,6 km Matu-Elva Artur Daniel EST 2:41.47 Kerstin Kruuda (Margus) (119) EST 3:16.06
1986 60 km Matu-Elva Nikolai Politajev EST 2:26.28 Ingrid Tikk (213) EST 3:02.36
1987 58 km Matu-Elva Ulvar Pavlov EST 2:15.44 Krista Lepik (177) EST 2:38.43
1991 47 km Matu-Hellenurme Margo Pulles EST 2:16.50 Ene Tjulkina (Ojari) (83) EST 2:35.15
1993 30 km Matu-Matu Ulvar Pavlov EST 1:32.59 Ene Aigro (36) EST 1:49.08
1994 60 km Matu-Elva Raul Olle EST 2:32.55 Katrin Mauring (26) EST 2:55.00
1995 60 km Matu-Elva Hakan Westin SWE 2:28.53 Ene Aigro (60) EST 3:03.47
1996 60 km Matu-Elva Hakan Westin SWE 2:35.10 Maria Theurl (52) AUT 3:05.02
1997 65 km Otepää-Elva Mihhail Botvinov AUT 2:56.48 Gudrun Pflüger (49) AUT 3:18.54
1998 63 km Otepää-Elva Mihhail Botvinov AUT 3:01.37 Piret Niglas (60) EST 3:34.34
1999 63 km Otepää-Elva Johann Mühlegg GER 3:02.11 Nadezda Simak (64) RUS 3:28.45
2001 63 km Otepää-Elva Raul Olle EST 3:04.59 Piret Niglas (36) EST 3:32.25
2002 27 km Matu-Arula Havard Skorstad NOR 1:08.33 Elin Nielsen NOR 1:20.01
2003 63 km Otepää-Elva Joergen Aukland NOR 2:50.31 Svetlana Frizen  (43) RUS 3:20.26
2005 63 km Otepää-Elva Raul Olle EST 3:16.46 Tatjana Mannima (37) EST 3:48.17
2006 63 km Otepää-Elva Stanislav Rezac CZE 3:04.37 Õnne Kurg (78) EST 3:33:20
2007 63 km Otepää-Elva Jerry Ahrlin SWE 2:42.28 Elin Ek (40) SWE 3:07.03
2009 63 km Otepää-Elva Anders Aukland NOR 2:57.29 Sandra Hansson (31) NOR 3:13.04
2010 63 km Otepää-Elva Anders Aukland NOR 2:59.41 Sandra Hansson (37) NOR 3:20.59
2011 63 km Otepää-Elva Jerry Ahrlin SWE 2:41.23 Sandra Hansson (74) NOR 3:08.35
2012 63 km Otepää-Elva Joergen Brink SWE 2:43.21 Susanne Nystroem (67) SWE 3:06.27
2013 63 km Otepää-Elva Simen Oestesen NOR 2:45.01 Sandra Hansson (43) NOR 2:58.53
2015 63 km Otepää-Elva Eldar Roenning NOR 2:43:41 Tatjana Mannima (58) EST 3:10:01