Tartu Rattamaraton

Tartu Rattamaratoni lühiajalugu

Maasikujalgrattad ehk bike’id mõeldi välja ameeriklaste poolt kaheksakümnendate alguses, kuid Eestimaale jõudsid nad alles üheksakümnendate teises pooles. Rahvas võttis uut tüüpi rattad kiiresti omaks, paraku puudus Eestis sellele rattaklassile mõeldud maratoniformaadis rahvaspordiüritus. 

1998. aastal tundus aeg olevat küps. Norras toimuva Birkebeiner-rittet’i eeskujul tekkis mõte korraldada rattasõit Tartu Maratoni trassil. Nii sündiski TARTU RATTAMARATON põhidistantsiga 63 km ja 31 km pikkuse peresõiduga. Vihmase suve tõttu tuli nii mõnestki suusaraja trassi osast loobuda, aga tagantjärele otsustades oli see pikemas perspektiivis õige valik. Algsele rajale on läbi aastate tehtud väikeseid muudatusi, näiteks on start viidud asfaldilt maastikule. Põhimõtteks on olnud jätta raja läbimine jõukohaseks igale tervele ja aktiivsele inimesele. 

Enne esimest Rattamaratoni olid paljud asjatundjadki pessimistlikud sellise ürituse edus, kuid juba esimene katse tõi kokku üle tuhande ratturi. Järgnevate aastate kiire areng on Rattamaratoni osalejate arvu viinud samale tasemele Tartu Maratoniga (aastal 2007 oli osalejaid juba 4681) ja vaatamata maastikuratta sõitude rohkusele Eestis ei ole ükski teine võistlus jõudnud osavõtjate arvult ligilähedalegi. Aasta-aastalt on kasvanud ka lätlaste ja leedukate osalus, sest ka neil puudub samaväärne võistlus. 

Esimene suurem rajamuudatus Tartu Rattamaratoni ajaloos leidis aset 2006. aasta sügisel, mil distantside pikendati seniste 63km-lt 89-le ja 31 km-lt 40-le. Muudatuse tingis inimeste treenituse, oskuste ja rataste kvaliteedi tõus. 

Rahvusvahelist kõlapinda on üritusele andnud kuulumine alates 2002. aastast E1 kategooria võistlusena UCI rahvusvahelisse kalendrisse. Kui viimastel aastatel on Tartu Rattamaratoni finišis selgunud Eesti meistrid maastikurataste maratonis. 2009. aastal peeti sama võitluse raames ka selle ala EUROOPA MEISTRIVÕISTLUSED. 

Sarnaselt teiste üritustega on ka Tartu Rattamaratoni kavas traditsioonilised laupäevased TILLU- ja MINImaratoni lastevõistlused Tähtvere Spordipargis. 2001 - 2012. aastatel korraldati sealsamas ka atraktiivne tippsportlaste võistlus TARTU MAASTIKURATTASPRINT. 

Vaatamata eliitratturite osalusele, on enamuse jaoks septembri kolmandal nädalavahetusel peetav Tartu Rattamaraton siiski suvelõpu rattarahvapeoks, kus võistlusmoment on teisejärguline. 

Võitjad

aasta distants üldvõitja riik aeg naiste võitja (üldkoht) riik aeg
1998 63 km Alges Maasikmets EST 1:56.37 Riina Toomis (138) EST 2:23.07
1999 63 km Andrus Aug EST 1:55.42 Grete Pedmanson (Treier) (109) EST 2:13.55
2000 63 km Alges Maasikmets EST 1:52.25 Riina Toomis (132) EST 2:05.46
2001 63 km Alges Maasikmets EST 1:54.55 Grete Pedmanson (Treier) (100) EST 2:09.47
2002 63 km Sigvard Kukk EST 1:52.13 Grete Pedmanson (Treier) (50) EST 2:03.11
2003 63 km Aleksejs Saramotins LAT 1:50.57 Grete Treier (72) EST 1:56.44
2004 63 km Caspar Austa EST 1:48.13 Grete Treier (49) EST 1:56.40
2005 63 km Aleksejs Saramotins LAT 1:49.13 Grete Treier (62) EST 1:55.37
2006 87 km Jaan Kirsipuu EST 2:41.25 Gunn-Rita Dahle-Flesja (33) NOR 2:46.47
2007 87 km Jaan Kirsipuu EST 2:50.56 Laura Lepasalu (125) EST 3:16.49
2008 89 km Jaan Kirsipuu EST 2:42.49 Ivanda Eiduka (113) LAT 3:03.55
2009 89 km Allan Oras EST 2:34.53 Gunn-Rita Dahle-Flesja  (83) NOR 2:51.38
2010 89 km Tanel Kangert EST 2:50.44 Ivanda Eiduka (174) LAT 3:35.30
2011 89 km Tanel Kangert EST 2:30.47 Maaris Meier (117) EST 2:52.58
2012 89 km Erki Pütsep EST 2:38.54 Lelde Ardava (119) LAT 3:04.16
2013 89 km Erki Pütsep EST 2:32.26 Dana Rozlapa (104) LAT 2:49.21
2014 89 km Andzs Flaksis LAT 2:29.11 Janelle Uibokand (220) EST 2:54.20
2015 89 km Peeter Tarvis EST 2:34.25 Liisa Ehrberg (127) EST 2:49.10