Ajalugu
Logod läbi aegade
1982. aastal ilmavalgust näinud Tartu Rattarallit saatnud edust ja jooksusõprade survest tulenevalt sündis 1983. aastal TARTU SÜGISJOOKS. Tollaste otsustajate meelest pidi jooks toimuma kindlasti linnas nagu teised maailmakuulsad jooksumaratonid. Nii hakkaski poolmaraton kulgema läbi Tartu linna: start anti kesklinnas Emajõe ääres ja finišipaigaks sai Tartu Ülikooli staadion. 
Tartu Sügisjooks 1984
Tartu Sügisjooksu start 1985 Vabaduse puiesteelt
Jooksuüritus sai kohe ülipopulaarseks ning järgnevatel aastatel oli poolmaratoni põhidistantsil üle 1000 osavõtja, kellele lisandusid veel jooksjad 10 ja 4 km distantsidelt. Väga aktiivne oli ka lastejooksudest – MINI- ja MIDIjooksust – osavõtt: jooksmas käis üle 2000 lapse. Edule aitasid suuresti kaasa ka Tartu Maratonidel osalenud venelased. Nagu teistelgi rahvaspordiüritustel, olid osavõturohkemad aastad 1984-1987 ning raskeim periood 90ndate algus.
Kui suusamaraton ja rattaralli said 90ndate lõpus sisse uue kasvuhoo, siis jooksuüritus, mille korraldus oli aja jooksul olnud jooksuklubide kanda, tahtis uut impulssi. 1999. aasta sügisel toimus viimane Tartu Sügisjooks, seda juba uuel trassil. Linnamiljöö ja asfaltkattega rada vahetati jooksmiseks tervislikuma keskkonna vastu ning võistlus viidi üle Lõuna-Eesti loodusesse, suusamaratoniga seotud kohtadesse.
Aastal 2000 toimus järgmine oluline muudatus: jooksuvõistlus viidi sügisest kevadesse ja Tartu Sügisjooksust sai TARTU JOOKSUMARATON. Distantside pikkused jäeti analoogseks: põhidistantsiks 23 km, lühikeseks distantsiks 10 km. Praegune Tartu Jooksumaratoni põhivõistluse rada kulgeb Otepäält Elvasse ja ühtib võimaluste piires suusamaratoni omaga. 
Tartu Jooksumaratoni start 2005 Tehvandi staadionilt
Tartu Jooksumaraton 2007: 10 km kepikõndijad Elvas
2004. aastal lisandus jooksuürituse programmi ka 10 km kepikõnd, mis sai Eesti esimeseks kepikõnniürituseks ja leidis kohe ka oma osalejaskonna. Muutus ka ürituse logo. 2007. aastast saab läbida ka 23 km kepikõndi.
Traditsioonilised lastejooksud pole kuhugi kadunud: põhivõistluse-eelsel laupäeval on Tartus, Tähtvere Spordipargis kavas nii TILLU- kui MINIjooks ning ka 4 km pikkune Avatud Raja jooks. Lisaks toimuvad pühapäeval lastejooksud stardipaigas Otepääl ja finišialas Tartumaa Tervisespordikeskuses. Seega on Tartu Jooksmaraton ürituseks, mis pakub maikuu teisel nädalavahetusel värskes kevadises metsaõhus ajaviidet tervele perele.
23 km rajal 2006
23 km rajal 2008
1999. aastal tehtud jooksutrassi muudatused ja programmi laiendamine on kandnud vilja ning emotsionaalne jooksuüritus kevadise looduse keskel on alates 2000. aastast järjest populaarsemaks muutunud. Tartu Jooksumaratoni 23 km pikkusest põhivõistlusest on saanud Eesti populaarseim pikamaajooks. Rajarekordi uuteks omanikeks on 2010 aastast Taivo Püi ja Irene Chepkirui (Keenia).
Tartu Sügisjooksul ja Tartu Jooksumaratonil on aastate jooksul enam võite kogunud Pavel Loskutov (7 võitu) ja Vjatšeslav Košelev (5 võitu). Naistest on edukamad olnud Ille Kukk (9 võitu) ja Külli Kaljus (7 võitu). 
SEB 28. Tartu Jooksumaratoni võitja Taivo Püi finiš
23 km rajal 2009
Inimesed hoolitsevad oma tervise eest üha enam ja kuna kõige kättesaadavam ning kõige vähem erivarustust vajavad kestvusspordialad on jooksmine ja kepikõnd, siis kasvab osavõtjate arv kindlasti ka lähiaastatel. Kui 2005. aastal osales Tartu Jooksumaratoni 2067 spordisõpra, siis 2010. oli koguarvuks juba 5656.
Statistikat - arvud ja võitjad (*.xls)