Ajalugu
Statistikat (*.xls)
1960 1981 1996
Tartu Maraton on läbi aastakümnete olnud nii Tartu kui ka Eesti maineürituseks ning on välja teeninud talvise laulupeo nime, mis kõige paremini kirjeldabki selle ürituse õhkkonda. Siia on oodatud kõik: kõige väiksemad saavad suusarõõme nautida ja medalid kaela laupäeval Tähtvere Spordipargis toimuvatel lasteüritustel; Tartu Maratonil aga astuvad ühiselt starti tuhanded tippsuusatajad, agarad harjutajad ning matkasellid üle maailma. Tartu Maratoni rada algab Otepäält, Tehvandi staadionilt ja lõppeb Elva lähistel, Tartumaa Tervisespordikeskuses. Vaheldusrikkuse ja erineva tasemega sõitjatele sobivuse tõttu peetakse seda maailma üheks paremaks klassikasõidu maratonirajaks.
60ndate pronksmärk 1977 embleem 1986 embleem 1987 kleebis
Klubi Tartu Maraton lipulaevaks on aastast 1960 korraldatav Tartu Maraton. Väikese initsiatiivgrupi pikast suusamatkast sai aastatega tuhandeid spordisõpru kokku toov suusamaraton. Tippnumbrid pärinevad aastast 1986, mil registreerus ca 12000 osavõtjat üle Nõukogude Liidu. Uute aegade saabudes ning idapiiri sulgemise järgselt on osavõtunumbrid mõnevõrra väiksemad. Rahvusvahelise kõrgtasemel korraldatava suusamaratoni kuulsus toob nüüd aga osavõtjaid maailma eri nurkadest. Kuna suusatamine sõltub palju ilmaoludest, on osavõtunumbrid veidi kõikuvad, kuid aasta aastalt siiski kasvavad. 2010 aastal püstitati viimase 22 aasta osavõturekord - Tartu Maratonile registreerus 6500 huvilist.
Klubi Tartu Maraton on suutnud end tõestada suusamaailmas ka laiemalt. Aastal 1994 Worldloppeti sarja liikmeks saades on ürituste korraldamise taset pidevalt tõsta püütud, mis on kaasa toonud osalejate suure tunnustuse ja välisriikidest osavõtjate osakaalu. Alates aastast 1999 kuni 2004 oli Tartus ka Worldloppeti sarja peakorter, esimene rahvusvaheline spordiorganisatsiooni peakorter, peasekretäriks Madis Lepajõe, Klubi Tartu Maraton juhatuse liige.
2001 2010
Tartu Maratoni ürituste programmis on lisaks 63km pikkusele põhisõidule ka 31 km pikkune lühidistants. Põhiüritustele eelnevalt, mõned nädalad varem, toimub kõigile huvilistele mõeldud ühistreening, mis on tavaliselt ühendatud Otepääl toimuvate maailmakarikavõistluste programmiga ning ei oma seetõttu ka kindlat kuupäeva. Täpsel nädal enne Tartu Maratoni toimub avatud raja suusasõit, mis järgib täpselt põhipäeva trassi ja pakub ka üldjoontes samu teenuseid, kuid ei ole võistluseks ning sellest on lubatud osavõtta ka vabastiili suustajatel. Avatud raja raames toimub ka 16km pikkune Tartu Maratoni Naistesõit. Päev enne põhiüritust toimuvad Tartus Tähtvere Spordipargis lastele mõeldud TILLUsõit ja MINImaraton.
1960 toimus esimest korda trassiga Tartust Käärikule
1964 Tartu Maratoni finišipaigaks sai Otepää, kuna Kääriku ei suutnud enam finišeerijate hulka vastu võtta
1967 esmakordselt võistlus ka naistele
1976 esmakordselt raja ettevalmistamine mootorsaaniga
1980 esmakordselt said kõik osavõtjad stardinumbri ja kõikide osavõtjate tulemused kanti protokolli; rada pöördus 180 kraadi - Matult Tartusse
1981 Tartu Maratoni finišipaigaks saab Illi ja sealt edasi aasateks Elva jahilasketiiru ala
1986 lõpetas maratoni rekordarv osavõtjaid - 9858. Tartu Maraton nimetati Nõukogude Liidu parimaks spordiürituseks.
1991 asutati MTÜ Klubi Tartu Maraton, kes võttis Tartu Maratoni korraldamise üle Tartu linna spordikomiteelt
1994 suvel võeti Tartu Maraton vastu maailma parimaid suusamaratone ühendava organisatsiooni Worldloppet 13. liikmeks
1995 esimest korda suusatati Tartu Maraton Worldloppeti maratonina
1996 programmi lisandus Avatud Rada
1997 programmi lisandus 33 km lühike distants ja 63km start toodi Matult Otepääle
1999-2004 Worldloppeti peakorter Tartus
1999 Tartu Maraton tunnistati Eesti Turismifirmade Liidu poolt Eesti parimaks turismiobjektiks
2002 Avatud Raja programmi lisandus 16 km pikkune Tartu Naistesõit
2006 esimene ühistreening Otepää MK etapi ajal
2009 finišipaik kolis Elva lasketiirust Tartumaa Tervisespordikeskusesse
2010 Tartu Maraton tunnistati SA Lõuna-Eesti Turism parimaks turisimobjektiks
Tartu Maraton 1983
Tartu Maratoni võitjad läbi aegade
| Aasta | M võitja | aeg | N võitja | aeg |
| 1960 | Rein Tikk | 3:37.10 | ||
| 1961 | jäi ära | |||
| 1962 | Valter Tennisson, Anatoli Kreinin | 3:39.10 | ||
| 1963 | Valter Tennisson | 3:43.08 | ||
| 1964 | Valeri Zelentsov | 2:52.09 | ||
| 1965 | Tõnu Haljand | 3:51.51 | ||
| 1966 | võistlust ei toimunud, suusatati matkana | - | - | - |
| 1967 | Rudolf Mürk | 4:06.07 | Eha Abel | 4:44.20 |
| 1968 | Arvo Kütt | 2:54.24 | Ene Märtin | 3:35.07 |
| 1969 | Hain Kinks | 3.30.05 | Ingrid Mägar | 4:02.00 |
| 1970 | Tõnu Kinks | 2:44.55 | * | * |
| 1971 | Vladimir Shokman | 2:47.13 | * | * |
| 1972 | jäi ära | |||
| 1973 | ||||
| 1974 | ||||
| 1975 | ||||
| 1976 | Mati Mallo | 2:45.46 | Taima Kuusk | 3:09.08 |
| 1977 | Tõnu Kinks | 3:34.15 | Tatjana Ojavere | 3:31.17 |
| 1978 | Anatoli Shmigun | 2:39.32 | Rutt Shmigun | 3:09.57 |
| 1979 | Arne Sammel | 2:39.01 | Ülle Torop | 3:34.22 |
| 1980 | Arne Sirel | 3:45.12 | Küllike Ohno (96) | 5:01.00 |
| 1981 | Mati Albert | 2:30.10 | Helmi Mihhailova (91) | 3:07.07 |
| 1982 | Mati Albert, Tõnu Sirel, Uno Leist | 3:21.10 | Rutt Shmigun (63) | 2:50.38 |
| 1983 | Jaanus Teppan | 2:53.33 | Rutt Shmigun (117) | 3:34.58 |
| 1984 | Vahur Kihuoja | 2:46.28,4 | Siiri Sepp (193) | 3.33.11,2 |
| 1985 | Artur Daniel | 2:41.47,7 | Kerstin Kruuda (119) | 3:16,06,5 |
| 1986 | Nikolai Politajev | 2:26.28,7 | Ingrid Tikk (213) | 3:02.36,2 |
| 1987 | Ulvar Pavlov | 2:15.44,6 | Krista Lepik (177) | 2:38.43,6 |
| 1988 | jäi ära | |||
| 1989 | ||||
| 1990 | ||||
| 1991 | Margo Pulles | 2:16.50,6 | Ene Tjulkina (83) | 2.35.15,0 |
| 1992 | jäi ära | |||
| 1993 | Ulvar Pavlov | 1:32,59,7 | Ene Aigro (36) | 1:49.08,5 |
| 1994 | Raul Olle | 2:32.55,8 | Katrin Mauring (26) | 2:55.00,5 |
| 1995 | Hakan Westin (SWE) | 2:28.53,4 | Ene Aigro (60) | 3:03.47,6 |
| 1996 | Hakan Westin (SWE) | 2:35.10,4 | Maria Theurl (52) | 3:05.02,6 |
| 1997 | Mihhail Botvinov (AUT) | 2:56.48,0 | Gudrun Pflüger (49) | 3:18.54,8 |
| 1998 | Mihhail Botvinov (AUT) | 3:01.37.7 | Piret Niglas (60) | 3:34.34,5 |
| 1999 | Johann Mühlegg (GER) | 3:02.11,9 | Nadezda Simak (64) | 3:28.45,1 |
| 2000 | jäi ära | |||
| 2001 | Raul Olle | 3:04.59,1 | Piret Niglas (36) | 3:32.25,9 |
| 2002 | Havard Skorstad (NOR) | 1:08.33,9 | Elin Nielsen | 1:20.01,0 |
| 2003 | Joergen Aukland (NOR) | 2:50.31,1 | Svetlana Frizen (43) | 3:20.26,6 |
| 2004 | jäi ära | |||
| 2005 | Raul Olle | 3:16:46 | Tatjana Mannima (37) | 3:48:17 |
| 2006 | Stanislav Rezac (CZE) | 3:04:37 | Õnne Kurg (78) | 3:33:20 |
2008 jäi ära
2009 Anders Aukland (NOR) 2:57:29 Sandra Hansson (31) 3:13:04
2010 Anders Aukland (NOR) 2:59:41 Sandra Hansson (37) 3:20:59
* - andmed puuduvad